Liikmesriigid tagavad, et alaealisel on õigus taotleda rahvusvahelist kaitset kas enda nimel, kui ta on asjaomase liikmesriigi õiguse kohaselt menetlustes osalemiseks õigus- ja teovõimeline, või oma vanemate või mõne teise asjaomase liikmesriigi õiguse või tavade kohaselt tema eest vastutava täiskasvanu kaudu ((uuesti sõnastatud) varjupaigamenetluse direktiivi artikli 7 lõige 3).