Kuidas vahendit kasutada?

Kes peaks seda vahendit kasutama?

Vastutav ametnik

Mõistet „vastutav ametnik” kasutatakse üldiselt kõikide ametnike kohta, kes võivad potentsiaalselt rahvusvahelise kaitse taotlejatega kokku puutuda ja suhelda. Nende hulka võivad kuuluda piirivalvurid, politseinikud, registreerimis- ja vastuvõtuametnikud, sotsiaaltöötajad, menetleva ametiasutuse vastutavad ametnikud jne. Vahend on mõeldud neile, kellel puuduvad meditsiini, psühholoogia, inimkaubanduse või muu seotud valdkonna eriteadmised. Seepärast toimub paljude erivajadustega isikute kategooriate tuvastamine selle vahendi põhjal üksnes esialgselt ning sellele peab järgnema asjaomase isiku suunamine spetsialisti juurde. Kuigi vahend viitab üksikule vastutavale ametnikule, võiks hea tavana edendada multidistsiplinaarset tuvastamise ja toetamise viisi, mis kaasab eri valdkondade eksperte.

See vahend on mõeldud eelkõige EL+ ametnikele, kuid võib osutuda kasulikuks ka muude valdkondade töötajatele, kes puutuvad kokku rahvusvahelise kaitse taotlejatega.

Kuidas kasutada vahendi eri rubriike?

IPSN-vahendit saab kasutada eri viisil, olenevalt menetletavast juhtumist, olemasolevast teabest ja eesmärgist.

IPSN-vahend on keskendunud tuvastamisele. Seepärast peaksite tavaliselt esmajoones kasutama tunnuseid (esimene samm). Seejärel tuleks hinnata olukorda, tuginedes juhtumi olemasolevale lisateabele, oma teadmistele ja kogemustele, ning valida erivajadustega isikute tuvastatud kategooriatest need, mida soovite kaaluda (teine samm). Olenevalt teie rollist varjupaigasüsteemis või teie huvist konkreetse juhtumi vastu, võite seejärel valida ühe või mitu toetusetappi (kolmas samm).

Teise võimalusena võite suunduda otse erivajaduste rubriigi juurde.

Toe rubriigis pakutavate juhiste saamiseks peate valima asjakohase etapi ning ühe või mitu kategooriat, kuna kavandatud meetmed on seotud kategooriatega.

Allpool on lisateave eri rubriikide kohta.

Kuidas kasutada tunnuseid?

Esimene samm

ISPN-vahendi kasutamist  tuleks tavaliselt alustada tunnustest, välja arvatud juhul, kui erivajadused on juba tuvastatud ja kasutaja soovib juurdepääsu asjaomase kategooria ja/või toetusetapi lisateabele.

Tuvastamisprotsessi hõlbustamiseks liigitatakse tunnused kategooriatesse (nt vanus, perekonnaseis, psühhosotsiaalsed tunnused, keskkonnatunnused jmt) ja vahel ka alamkategooriatesse. Iga tunnus on seotud ühe või mitme erivajadustega isikute kategooriaga.

Võite valida nii mitu tunnust, kui palju peate oma tähelepanekute või muu olemasoleva teabe põhjal konkreetse taotleja puhul asjakohaseks. Osa tunnuseid võib olla üsna lihtne kindlaks teha juba protsessi alguses, kuid teised võivad selguda alles hilisemas etapis (nt kui on diagnoositud raske haigus) või olla raskemini kindlaks tehtavad (nt taotleja vaimse tervise halvenemine). Uute tunnust selgumisel tuleks vahendit seega uuesti kasutada.

Psühhosotsiaalsed tunnused: tuleb rõhutada, et psühhosotsiaalsete tunnuste tuvastamine ei tähenda kliinilise diagnoosi panemist. Nagu muude tunnuste puhul peaksite vabalt valima tunnused, mida peate ainult enda arvamusele ja rahvusvahelise kaitse taotlejatega tegeledes saadud kogemustele tuginedes asjakohaseks: nt „Kas isik tundub teistega võrreldes olevat masendunud, kinnine, teisi vältiv?” jne.Esialgse tuvastamise põhjal võite järeldada, et taotleja tuleks suunata täiendavale hindamisele ja abistamisele.

Tunnused ei ole mingil juhul selliste küsimuste loend, mida vastutav ametnik peaks otse taotlejale esitama. Tunnuste kindlakstegemise lisateave on tõendeid käsitlevates rubriikides.

Mida sisaldab erivajaduste rubriik?

Iga erivajadustega isikute kategooria rubriik algab sissejuhatusega „Kategooriast”, kus kirjeldatakse selle kategooria tausta ning esitatakse üldist lisateavet tuvastamise ja nende erivajaduste kohta, mis võivad varjupaigamenetluses oleval isikul olla. Järgneb kõigi erivajadustega seotud tunnuste loetelu. Seejärel käsitletakse olulisi tõendeid, mis võivad olla kättesaadavad (nt isiklik ütlus või meditsiiniline tõendusmaterjal). Tulemuste all tuletatakse teile ühtlasi meelde, et teatavad muud kategooriad on tihedalt seotud teie poolt märgitud kategooriatega ning seetõttu võib olla kasulik need lisada ja neid kaaluda.

Teine samm

Märgitud tunnuste arv ilmub selle (nende) erivajadustega isikute kategooria(te) kõrvale, millega need on seotud. Seejärel peaksite veel hindama, millised neist kategooriatest võivad olla konkreetse taotleja puhul asjakohased. Osa kategooriaid saab juba toimikus olemasoleva lisateabe põhjal välistada. Märgitud tunnuste arv ei näita loomulikult otseselt asjakohasust; tunnustel on erinev kaal, mis selles vahendis ei kajastu. Tunnuse „saatjata (laps)” märkimine viitaks näiteks väga selgelt sellele, et taotleja on saatjata alaealine. Tunnuse „suur rahutus” ja „unehäired” märkimine ei tähenda siiski tingimata, et taotleja on piinamise, vägistamise või muu jõhkra vaimse, kehalise või seksuaalse vägivalla ohver, kuigi nende kategooriate kõrval esitatud arv oleks suurem kui eelmise näite puhul. Paljudel juhtudel oleks vaja teostada lisahindamine, sealhulgas vastutava ametniku käsutuses olevate vahendite abil, ja suunata asjaomane isik võimaluse korral spetsialisti juurde.

Selle hindamise teise sammu läbimise järel võite märkida kategooriad, mille kohta peate oluliseks saada lisateavet.

Otsene juurdepääs

Mõnikord on erivajadused juba tuvastatud ja võite suunduda asjaomaseid kategooriaid märkides otse nende juurde.

Mida hõlmab tuge käsitlev rubriik?

Kui olete valinud teid huvitava kategooria, võite valida ka asjaomase(d) etapi(d), et saada lühijuhiseid spetsiaalsete menetlustagatiste ja/või vastuvõtutoe võimalike meetmete kohta:

Iga etapp hõlmab mitmesuguseid meetmeid (nt isiklikuks vestluseks kasutatava ruumi kohandamine, suunamine meditsiiniteenuste saamisele), mida vastutav ametnik peaks kaaluma. Vahendis esitatud meetmete loetelu ei ole lõplik ja mõnikord tuleb leida individuaalne lahendus, nende rubriikide lühijuhised kirjeldavad üksnes seda, mida tuleks kaaluda kooskõlas asjakohaste ELi standarditega.

Kuigi vastuvõtutugi paikneb menetlusetappide kõrval, tuleks rõhutada, et vastuvõtt ei ole omaette etapp ja vastuvõtutugi on oluline kõikides menetlusetappides.