Raske haigusega isikutele võivad riikliku tava kohaselt olla kättesaadavad teenused. Neid võivad osutada näiteks haiglad, tervisekeskused, piirkondlikud meditsiinikeskused, apteegid ja spetsialiseerunud üksused ning need võivad lisaks arstiabile hõlmata psühhosotsiaalset tuge ja ravi jne.