Raske haigusega isikutele võivad riikliku tava kohaselt olla kättesaadavad tugiteenused. Neid võivad osutada näiteks haiglad, tervisekeskused, piirkondlikud meditsiinikeskused, apteegid ja spetsialiseerunud üksused ning need võivad lisaks arstiabile hõlmata psühhosotsiaalset tuge, ravi jne.