Taotleja erivajadustele vastavaid tervishoiuteenuseid tuleks osutada riikliku tava kohaselt. Liikmesriigid tagavad vastuvõtu erivajadustega taotlejatele vajaliku arsti- või muu abi, sealhulgas vajaduse korral asjakohase vaimse tervise ravi ((uuesti sõnastatud) vastuvõtutingimuste direktiivi artikli 19 lõige 2).