Lapsel peab olema võimalus tegeleda majutuskeskuse ruumides vaba aja tegevustega, sealhulgas oma eale kohaste mängude ja huvitegevusega ning tegevusega vabas õhus ((uuesti sõnastatud) vastuvõtutingimuste direktiivi artikli 23 lõige 3).

Majutus peaks olema sobivas asukohas, et tagada lapse ohutus ja turvalisus ((uuesti sõnastatud) vastuvõtutingimuste direktiivi artikli 23 lõige 2).

Esikohal on lapse huvid ja lapsele tagatakse kehaliseks, vaimseks, hingeliseks, kõlbeliseks ja sotsiaalseks arenguks piisav elatustase ((uuesti sõnastatud) vastuvõtutingimuste direktiivi artikli 23 lõige 1).

Kui otsustatakse elukoha valiku üle, tuleks nõuetekohaselt arvesse võtta lapse huvide ja perekonna ühtsuse põhimõtet ((uuesti sõnastatud) vastuvõtutingimuste direktiivi põhjendus 22 ja artikkel 9). 

Järgida tuleb riiklikku suunamismehhanismi, kui see on kohaldatav, ja riiklikke suuniseid/tavasid.  

Kuna laps on loomult haavatav, on väga oluline, et vastutav ametnik oleks erivajadustele osutavate täiendavate tunnuste suhtes eriti tähelepanelik.

Lapsel on õigus vabalt väljendada oma seisukohti ja õigus nende arvessevõtmisele lapsega seotud küsimustes vastavalt tema vanusele ja küpsusele (põhiõiguste harta artikli 24 lõige 1 ja lapse õiguste konventsiooni artikkel 12).

Lapsega tegelev vastutav ametnik peaks kogu protsessi jooksul hindama lapse huve.

Korraldatakse vastuvõtuvajaduste (st majutus, haridus, lastehoid, toetus, abi jne) põhjalik hindamine, arvestades lapse huve ja arvamust.

Vastutav ametnik peaks andma esindajale asjakohast teavet, sealhulgas lapse õiguste ja kohustuste kohta.