Täiskasvanute inimkaubandusel on kolm tunnust: 1) isiku värbamine, viimine või vastuvõtmine 2) pettuse või sunni teel 3) olukorda, kus teda ära kasutatakse.
Ärakasutamine hõlmab vähemalt isiku kasutamist prostituudina või muid seksuaalse ärakasutamise vorme, sunniviisilist tööd või pealesunnitud teenuseid, sealhulgas kerjamine, orjust või muid samalaadseid tingimusi, sunnitööd, ärakasutamist kuritegelikuks tegevuseks või elundite eemaldamist.
viitab iga isiku sügavalt sisemisele ja isiklikule sookogemusele, mis võib, kuid ei pruugi vastata tema sünnipärasele soole; mõiste hõlmab isiku kehataju (mis võib hõlmata keha välimuse või talitluse vabatahtlikku meditsiinilist või kirurgilist või muul viisil muutmist) ning muud soolist väljendumist, sealhulgas riietust, kõnet ja kombeid
Põhineb EASO koolituskava soo, sooidentiteedi ja seksuaalse sättumuse moodulis kasutatud määratlusel.
Riiklik suunamismehhanism on raamistik inimkaubanduse ohvrite tuvastamiseks ning neile asjakohase kaitse ja toetuse tagamiseks. Riikliku suunamismehhanismi eesmärk on lihtsustada kõikide eri asutuste jaoks, kes võivad olla kaasatud inimkaubanduse juhtumite lahendamisse (nt politsei, sisserändeasutused, kohalikud asutused ja valitsusvälised organisatsioonid), koostöö tegemist, võimalike ohvrite kohta teabe jagamist ning nende juurdepääsu hõlbustamist nõustamisele, majutusele ja toetusele.
viitab iga isiku sügavalt sisemisele ja isiklikule sookogemusele, mis võib, kuid ei pruugi vastata tema sünnipärasele soole; mõiste hõlmab isiku kehataju (mis võib hõlmata keha välimuse või talitluse vabatahtlikku meditsiinilist või kirurgilist või muul viisil muutmist) ning muud soolist väljendumist, sealhulgas riietust, kõnet ja kombeid
Põhineb EASO koolituskava soo, sooidentiteedi ja seksuaalse sättumuse moodulis kasutatud määratlusel.
e) „saatjata alaealine” – alaealine, kes saabub liikmesriigi territooriumile tema eest asjaomase liikmesriigi õiguse või tavade kohaselt vastutava täiskasvanuta, niikaua kui selline täiskasvanu ei ole teda tegelikult oma hoole alla võtnud; see mõiste hõlmab ka alaealist, kes on jäänud saatjata pärast sisenemist liikmesriikide territooriumile
m) „saatjata alaealine” – direktiivi 2011/95/EL artikli 2 punktis l määratletud saatjata alaealine
l) „saatjata alaealine” – alaealine, kes saabub liikmesriigi territooriumile ilma asjaomase liikmesriigi õiguse või tava kohaselt tema eest vastutava täisealise isikuta seni, kuni selline isik ei ole teda tegelikult oma hoole alla võtnud; sealhulgas alaealine, kes on üksi jäetud pärast liikmesriigi territooriumile saabumist
Saatjata alaealised
Käesoleva direktiivi kohaldamisel on liikmesriikide esmaseks kohuseks lähtuda kooskõlas Euroopa Liidu põhiõiguste harta („harta”) ja ÜRO 1989. aasta lapse õiguste konventsiooniga lapse parimatest huvidest. Lapse parimate huvide hindamisel peaksid liikmesriigid võtma eelkõige nõuetekohaselt arvesse alaealise heaolu ja sotsiaalse arengut, sealhulgas tema tausta.
Alaealised
2. Lapse parimaid huvisid hinnates võtavad liikmesriigid eelkõige piisavalt arvesse järgmisi tegureid:
(a) perekonna taasühinemise võimalused;
(b) alaealise heaolu ja sotsiaalne areng, arvestades eelkõige alaealise tausta;
(c) ohutus- ja turvalisuskaalutlused, eelkõige siis, kui on oht, et alaealine on inimkaubanduse ohver;