Riikliku tava kohaselt võib taotlejat vestlusel abistada täiendav tugiisik, nagu sotsiaaltöötaja, tervishoiutöötaja, psühholoog vms. Olenevalt riiklikust tavast ja isiku vajaduste individuaalse hindamise tulemusest võivad lubatud olla ka perekonnaliikmed ja/või sõbrad.
Vajaduse korral tagage, et tugiisikut teavitataks tema ülesannetest vestluse ajal.
Riikliku tava kohaselt võib last vestlusel abistada täiendav tugiisik, nagu psühholoog või sotsiaaltöötaja. See sõltub riiklikust tavast ning lapse vajaduste ja huvide individuaalsest hindamisest.
Vestluse toimumisaega määrates peaks vastutav ametnik tagama, et esindaja, õigusabi osutaja ja asjakohastel juhtudel muud tugiisikud saaksid vestluse juures viibida. Lähtuge riiklikust tavast.
Vastutav ametnik peaks riikliku tava kohaselt kaaluma, kas saatjaks olev täiskasvanu peaks vestluse juures viibima või mitte. Sealjuures tuleb esikohale seada lapse huvid.
Raseda taotleja puhul on võimalik, et teised perekonnaliikmed või muud taotlejaga seotud isikud ei pruugi olla rasedusest teadlikud. Kui rasedust puudutavat teavet tuleb jagada teiste asjaosalistega, sealhulgas perekonnaliikmetega, peaks vastutav ametnik küsima taotleja teadvat nõusolekut.
Varjupaigamenetluses võivad inimkaubanduse ohvreid toetada näiteks organisatsioonid, kes vastutavad nende vajaduste rahuldamise eest inimkaubanduse ohvrite erikorra raames.
Intellektipuudega taotlejad võivad isiklikuks vestluseks valmistumiseks lisatuge vajada.
Tagage, et esindajal on olnud võimalus teavitada last isikliku vestluse tähendusest ja võimalikest tagajärgedest ning vajaduse korral sellest, kuidas isiklikuks vestluseks valmistuda ((uuesti sõnastatud) varjupaigamenetluse direktiivi artikli 25 lõike 1 punkt b).
Taotlejat tuleks niipea kui võimalik teavitada, millal vestlus toimub.