Raseda taotleja puhul on võimalik, et teised perekonnaliikmed või muud taotlejaga seotud isikud ei pruugi olla rasedusest teadlikud. Kui rasedust puudutavat teavet tuleb jagada teiste asjaosalistega, sealhulgas perekonnaliikmetega, peaks vastutav ametnik küsima taotleja teadvat nõusolekut.
Järgida tuleb riiklikku suunamismehhanismi, kui see on kohaldatav, ja riiklikke suuniseid/tavasid.
Võib juhtuda ka, et pärast piirimenetluse või kiirendatud menetluse algatamist avastatakse inimkaubandus. Sellisel juhul võib olla asjakohane piirimenetlusest või kiirendatud menetlusest erandi tegemine.
Võib juhtuda ka, et pärast piirimenetluse või kiirendatud menetluse algatamist avastatakse rasedus. Sellisel juhul võib olla asjakohane piirimenetlusest või kiirendatud menetlusest erandi tegemine.
Piirimenetlust ja kiirendatud menetlust ei kasutata, välja arvatud juhul, kui nende raames on võimalik pakkuda piisavat tuge seoses taotleja erivajadustega ((uuesti sõnastatud) varjupaigamenetluse direktiivi artikli 24 lõige 3).
Varjupaigamenetlus peaks jätkuma kooskõlas riikliku tava ja riikliku suunamismehhanismiga. See võib tähendada, et ette on nähtud järelemõtlemisaeg, mille jooksul võib varjupaigamenetluse peatada või mille võrra võib seda pikendada.
Kooskõlas riikliku tava ja taotleja konkreetse olukorraga võib taotluse eelisjärjekorras läbi vaadata ((uuesti sõnastatud) varjupaigamenetluse direktiivi artikli 31 lõike 7 punkt b) või läbivaatamiseks rohkem aega võtta.
Mõnes ühiskonnas ei pühendata naist näiteks tema abikaasa asjadesse ega teavitata teda neist või nad ei pruugi olla harjunud jagama isiklikku teavet võõraste, eriti vastassoo esindajatega. Neid tegureid tuleks usaldatavuse hindamisel arvestada.
LGBTIdega seotud juhtumite puhul ei pruugi taotleja kohe algul teatada, et tema taotlus on seotud tema seksuaalse sättumuse või sooidentiteediga. Selle põhjus võib näiteks olla, et ta tuleb kultuurist, kus need teemad on tabu. Vastutav ametnik peaks neid tegureid arvestama ja vaatlema juhtumit kõikide tõendite valguses ning tegema asjakohase otsuse.
Häbi- ja süütunne võivad samuti takistada taotlejal sündmusest rääkida. Vastutav ametnik ei tohiks oodata, et taotleja jagab vägivallakogemuse, eriti seksuaalvägivalla üksikasju.