Sellised rühmad võivad tegeleda inimkaubanduse ohvrite või muude, näiteks soolise vägivalla ohvrite abistamisega.

Vastutav ametnik võiks taotlejale sellise kättesaadava abi kohta teavet anda.

Vastutav ametnik võiks lapsele ja/või esindajale sellise kättesaadava abi kohta teavet anda.

Vastutav ametnik võiks lapsele ja/või saatjaks olevale täiskasvanule sellise kättesaadava abi kohta teavet anda.

Teised asjaosalised, nagu valitsusvälised organisatsioonid, heategevusorganisatsioonid või kogukonnarühmad võivad pakkuda lisaabi. 

Taotlejale võivad riikliku tava kohaselt olla kättesadavad tema sooliste erivajadustega seotud tugiteenused. 

Kui taotleja ei saa veel sellist eritoetust, tagage riikliku tava kohaselt juurdepääs asjakohastele rehabilitatsiooniteenustele ja muudele asjakohastele tugiteenustele või nende juurde suunamine.

Psüühikahäiretega isikutele võivad riikliku tava kohaselt olla kättesaadavad tugiteenused. Neid võivad osutada näiteks vaimsele tervisele spetsialiseerunud meditsiinitöötajad ja/või neid võidakse osutada koostöös väliste (vaimsele tervisele) spetsialiseerunud tervisetalitustega. 

Raske haigusega isikutele võivad riikliku tava kohaselt olla kättesaadavad teenused. Neid võivad osutada näiteks haiglad, tervisekeskused, piirkondlikud meditsiinikeskused, apteegid ja spetsialiseerunud üksused ning need võivad lisaks arstiabile hõlmata psühhosotsiaalset tuge ja ravi jne.

Inimkaubanduse ohvritele võivad riikliku tava kohaselt olla kättesaadavad tugiteenused. Inimkaubanduse tunnuste korral tuleks isik riikliku suunamismehhanismi kaudu pädevasse asutusse/organisatsiooni suunata.  Võidakse siiski pakkuda täiendavaid tugiteenuseid, nagu psühhosotsiaalsed tugiteenused, mille juurde ohvreid võib suunata.