Taotleja kogetud vägivalla tagajärjel tekkinud trauma võib oluliselt mõjutada mäluprotsesse ja seega taotleja võimet minevikusündmusi meenutada. Ütlused ei pruugi järgida sündmuste ajalist järjestust ja võivad olla vastuolulised või taotleja võib toimetulekumehhanismina vältida kogemuse meenutamist. Vastutav ametnik peaks olema neist teguritest teadlik ja neid arvestama, kui ta märkab usaldatavuse hindamisel võimalikke vastuolusid või üksikasjalikkuse puudumist.

Psüühikahäired võivad mõjutada seda, millise kvaliteediga ja mis hulgal teavet taotleja soovib ja/või suudab esitada. Ütlused võivad olla katkendlikud, seosetud, ajaliselt ebajärjekindlad, mitte tahtele alluvad, vaid tundeimpulsside esilekutsutud. Teatavate psüühikahäirete korral ei pruugi mõnel ütlusel reaalsusega mingit seost olla. Usaldatavuse hindamisel tuleb selliseid tegureid arvestada.

Taotleja terviseprobleemide ja seotud sõltuvuste (nt tugevatoimeliste ravimite võtmine, uimasti- või alkoholisõltuvus jne) tõttu võib tal tekkida raskusi selgete ja sidusate ütluste andmisega.

Inimkaubanduse puhul ja eelkõige kui isik on kontrollimeetmena või ärakasutamise osana kogenud vägivalda, sealhulgas seksuaalvägivalda, võib isikul olla raskusi mõningate sündmuste või sündmuste ajalise järjekorra meenutamisega. Ka ei pruugi ta häbi- ja süütunde tõttu soovida sellise vägivalla juhtumite üksikasju jagada või kättemaksu kartes soovida inimkaubitsejate kohta teavet anda. Selliseid tegureid tuleks usaldatavuse hindamisel arvestada ja need ei tohiks asjakohaseid järeldusi kahjustada.

Mõnel juhul võib rasedus mõjutada taotleja ütluste sisu.  Näiteks võivad rasestumise asjaolud olla rahvusvahelise kaitse taotlemise aluseks või taotleja ütlused võivad tekitada usaldatavuse probleeme, mida võib selgitada tema konkreetne olukord (kultuuriline ja sotsiaalne taust jne). Sellistel juhtudel võib olla vajalik täiendav delikaatne küsitlemine.  

Lisajuhiseid usaldatavuse hindamise ja eelkõige erivajaduste võimaliku mõju arvestamise kohta saab EASO praktilisest juhendist   „Tõendite hindamine”.

Vanus on äärmiselt oluline tegur, kui hinnatakse usaldatavust lapse puhul. Lapse ütlused võivad olla vastuolulised, sisaldada ebaselgeid väljendeid või täiskasvanutelt kuuldud ütlusi. Vanus on oluline tegur nii lapse kogetud sündmuse aja kui ka tõendite (ütluste) esitamise aja puhul.

Taotleja kultuur, usk ja veendumused võivad määrata taotleja sotsiaalsete rollide ja võimusuhete tajumise ning teabe mõistmise, tõlgendamise ja esitamise viisi. Muud tegurid, nagu haridustase, vanus, keel, sugu, sotsiaalne staatus ja kombed on samuti olulised. 

Kui uuritakse olulisi fakte toetavate tõendite usaldatavust, peaks vastutav ametnik arvestama, et taotleja konkreetne olukord ja erivajadused võivad mõjutada tõendite esitamise viisi. 

Naissoost taotlejat tuleks teavitada täiendavast eriabist, mis võib olla vajaduse korral naistele kättesaadav.