Kui taotleja vajab asjakohastes menetlustes osalemiseks oma erivajaduste tõttu lisaabi, peaks vastutav ametnik tagama, et seda pakutakse.

Asjakohast teavet tuleks anda lapsesõbralikul viisil.

Vestluse lõpetamisel peaks vastutav ametnik andma teavet selle kohta, millised on riikliku tava kohaselt varjupaigamenetluse järgmised etapid. Seda tuleks teha taotlejale arusaadavalt, arvestades tema erivajadusi.

Vastutav ametnik ei tohiks lasta taotlejal lahkuda vestlusruumist ärevusseisundis. Vestluse lõpetamine neutraalse teemaga võib aidata taotlejal vestlushetke tagasi jõuda (nt pärast rasketest minevikusündmustest rääkimist).

Kui otsustatakse selle üle, kas perekonnaliikmete otsimine on lapse huvides, tuleb vastavalt lapse vanusele ja küpsusele küsida ja arvestada tema arvamust. Kui otsustatakse selle üle, kas tuleks algatada perekonnaliikmete otsimise menetlused, tuleb seada esikohale lapse ohutus. 

Vastutav ametnik peaks lapselt lapsesõbralikul viisil tema perekonna kohta asjakohast teavet küsima. Lapsele tuleks selgitada perekonna otsimise eesmärki ja protsessi ning lapsel on õigus selle kohta oma arvamust avaldada.

Liikmesriigid alustavad saatjata alaealise perekonnaliikmete otsimist – vajaduse korral rahvusvaheliste või muude asjakohaste organisatsioonide abil – võimalikult kiiresti pärast rahvusvahelise kaitse taotluse esitamist, kaitstes samal ajal tema huve.

Igal lapsel on õigus säilitada regulaarsed isiklikud suhted ja otsene kontakt oma mõlema vanemaga, kui see ei ole lapse huvidega vastuolus (põhiõiguste harta artikli 24 lõige 3). 

Tuleks alustada/jätkata lapse perekonnaliikmete otsimist, kui lapse saatjaks ei ole tema vanem(ad) ja kui leitakse, et otsimine on lapse huvides. 

Vajaduse korral tuleks alustada/jätkata lapse perekonnaliikmete otsimist.